Jälle pettumus. Vist ikka on mu endaga midagi viga, et viimasel ajal on minu valdavaks meeleoluks olnud pettumus, kuid fakti et ma põhjusta pettusin ma olematuks siiski ei salga.
Seekordse pettumuse objektiks on uus eesti sari „Seks ja küla“ Põhimõtteliselt ma ei vaata selliseid saateid, kuid seekordne reklaamikampaania jõudis vaatamata kõigele minuni. Nõnda ma peaaegu et vaatasin seda.
Peaaegu tähendab siinkohal küll seda et üle kolme minuti ma seda küll ei vaadanud, sest kogu pildikeel ja reklaami eelinfo ületas minu valuläve ikka mängleva kergusega.
Jällegi ma ei saa aru miks ma midagi erinevat ootasin. Kas tõesti selle pärast et kampaaniasse oli kaastatud ka mõningase usalduskrediidiga küsitlusfirma. Kuid jah mida ma ootasin Kõusaarelt? Tema ainsad kuulsusehetked on olnud sellised et olles suutnud ületada hea maitse ja elementaarse inimliku austuse piirid asus ta ühe pere musta pesu kinolinal erilise naudinguga lahkama. Edasine kohtulahing ja selle aegsed ütlemised ei jätnud tema moraalist just kõige paremat muljet.
Nõnda siis ta ründas taas. Mõtles ,et suudab seda Võsa suudab temagi. Jah tõesti suutis, kuid kuidas veel. Võsa on aja jooksul isegi saavutanud mingi taseme, kuigi tagasilöökidega on ta muutunud arvestatavamaks kui see oli alguses. Kõusaar aga lööb uue tasemega. Mõnuga mõnitame neid kes on vaimust vaesed ja pärast kurdame tohutut kõhuvalu mille ohjeldamatu naeruga endale saate tegemisel hankisid.
Sellised saated on ju ka enne olemas olnud ja enamasti pole erilist furoori tekitanud, kuid nende pildikeel ja sisu pole ka olnud nii karjuvalt sotsiaalpornograafiline. Siiani on antud lihtsalt marginaalsetele gruppidele sõna, kes kogu ilmarahva ees oma margi küll täis teevad, kuid seoses nende niigi olematu positsiooni tõttu siiski kasudega kauplevad vahetades oma olematu maine kübekese tuntusega.
Jah ma julgen ikka veel arvata et sellistest nähtustest on parim, kui praktikas ei kirjutata vaid neid ignoreeritakse, kuid jah vahel ka mina eksin.
No comments:
Post a Comment