04 October 2011

Palgapäev

Jälle 133€ võrra rikkam. Kuidas siis investeerin oma tohutuid tulusid ja millistesse sektoritesse suunan finantsvood?
Jube juba autoremont on kallim, kui minu palk, elamiskuludest ma ei räägigi. Lootusetus tuleb peale. Ilmad muutuvad varsti halvemaks ja töö tegemine järjest raskemaks kuid palk ju sellest ei muutu. Kuidas ma ennast talveks ettevalmistan. Ma  tõesti ei tea. Uusi jalatseid on vaja, kuid samas peavad nad ka vastupidama.  Jalatsid mida muidu kandsin neli talve juba andsid otsad juba esimesel kasutuskuul. Ja kvaliteetsemad jalatsid maksavad teadagi jällegi rohkem ,kui minu kuupalk.
Muud ei midagi ma mõtlen valedes kategooriatest. Miks ma  üldse eeldan ,et  mul peab olema oma tööd teha mõnus. Töö ongi piin ja vaev ja talvejalanõud on luksuskaup. Käid suvistega. Ehk tsiteerides üht mu pereliiget: "Kas töö peab ikka olema inimväärne, äkki ametikohaväärne"
Ma ei tea mis edasi saab. Kurb on ja muuta näib et eriti ei saa midagi.
Ma tõesti ei tea kuidas ma suudan tööd teha kui väljas on  -30 kraadi. See tuleb kole, väga kole.
Hirm, lootusetus, tühjus lõpuks viha , raev , mida natuke leevendab  muusika




Ma tean et meil ei olegi lootust, kuid unistus annab natukesekski lohutust. Kuid meie elaks justkui paradiisis kui uskuda järgnevat artiklit
http://www.huffingtonpost.com/david-macaray/workers-rights-rankings_b_989179.html

No comments:

Post a Comment