Kas viskaks prügi maha?

Kasvatus mul selline et pigem vean oma prahti koju kaasa, kui maha viskan, kuid kas see on ikka õige tegevus.
Koju toodud prügi utiliseerimise eest tuleb ise maksta nii on see mulle ju kuluks mida võiks juu vähendada. Lisaks annab prügistatud keskkond tööd inimestele , kes koristustöödest elatuvad.
Miks ei võiks see riik mis mind minu viletsusse on tõuganud siis natuke ka oma tegevuse vilju maitsta. las maksavad või elavad prügises keskkonnas. Pikaajalised töötud, kes on minust klass kõrgemal , käivad ju ka alla ja miks mina siis orjapalga eest töötaja peaks neist parem olema.

Päev mil suri President Lennart Meri

Minu jaoks suri Rahvamees Lennart Meri 14 septembril 2001, kui nimetas metanoolitragöödia ohvreid rumalateks ja kergemeelseteks. Võib-olla temaga võrreldes olid nad jah rumalad, kuna ei suutnud riiki varastada sellises mahus nagu tema ise. Käige minu sõnade mitte tegude järele tundus tema moto olevat. Küllalt oli tal valgustkartvaid tegusid suvila ehitamise ja hilisema erastamise asjus , siis oli temal küll kodanikutunnet ja ka tarkust rahvale kuulunu endale nihverdada.
Võimalik ,et nad polnud just ühiskonna eliiti kuuluvad ,kuid kindlasti mitte ka põhjakiht. Põhimõtteliselt Meri toonane argument et hukkunute keskmine vanus oli 56 aastat ei ole kuidagi õigustuseks inimeste tunnetega nõnda ümberkäimiseks.
Ta ei vabandanud oma sõnade pärast kunagi sest Eestis polnud ju juhtunud midagi…..

Suitsetamisest

Polnud viis või enam viis aastat suitsu teinud ,kuid nüüd jälle teen. Mõistuslikke põhjuseid on raske tuua, kuid emotsionaalsed sobivad inimesele ka.
Kunagi ammu alustasin suitsetamist eesmärgiga näidata endale et ma suudan ja kättamaksuks kellelegi kellesse see muidugi eriti ei puutunud. Raske oli see suitsetama hakkamine ,kuid hakkama sain.
Siis mõned aastad suitsetasin pool aastat ja teine pool ei suitsetanud, kuni lõpuks ei suitsetanud enam üldse.
Kuid jah sellest kuust alates suitsetan jälle. Protestiks kogu selle värgi vastu. Uuringud näitavad ,et minu sotsiaalse taustaga inimesed tõenäoliselt ka suitsetavad ja nii see paistab et ongi.
Ajal mil ma teenisin rohkem ja pidasin enda tehtud tööst enam lugu ma ei suitsetanud, kuid jah koos madalapalgalisusega tulevad ka madalapalgaliste omadused. Kas ma sellest õnnelikum olen? Vaevalt, kuid samad põhjused mis teisi sinna tõukavad mõjuvad ka mulle.
Majanduslikult võttes on selline otsus muidugi laastav. Praegu on suitsukulu nii 1.1 euri päev niiet 30-40 euri kuus tundub reaalne kulu tulevat. Nii et muudeks asjadeks jääb siis 90-100 euri.

Inspireeriv pala!

Meelelahutus eesti keeles

Eelmises postituses viitasin konservatiise kristliku fundamentalismi kantsile ameerikas , kuid ka meil on analooge.
Juhul kui sa kõike veel evolutsioonist ei tea siis loe Evolutsiooni käsiraamat Naerda saab oma jagu.
P.S! Tegelikult on vale selle õnnetu üle naerda, kes selle raamatu eesti keelde oma teadmiste põhiselt on tõlkinud, kuid naljakas on ikkagi.

Sarnane tekst ka aadressil:Teadus ja usk

Mida me tegelikult mõtleme?

Mis on õige sõna mida peaks kasutama usklikus keeles (sekulariseerunud keele vastandina)
Link teadmise juurde
Mina küll ei teadnud et Crackpot korraliku kristlase keeles on hereetik.

Nimetatud saidil võid leida veel palju huvitavad, kuid kõike ei tohi ka ette ära rääkida. Näiteks võiksid uurida mis seos on ateismil ja seksikusel. Järgnevalt lingilt leiad kindasti midagi sellist mille peale ise poleks tulnud.

Midagi positiivset: Me kõik sureme kord.

133 EUR:minu kuupalk

Inimesi ei hinnata vähemalt ilusates tekstides selle järgi palju nad palka saavad. Tegelikkuses aga määrab sissetuleks inimese elus väga palju. On igati normaalne et enam tööd tegev inimene saab enam hüvesid tarbida, kuid vaesus rahakotis transformeerub ka vaesuseks mõttemaailmas.

Jah ei jaksata kultuuri tarbida, kuid see mind juba ammu ei häiri. Kahjuks on kultuuriilmas harva selliseid projekte millest ilmajäämine kurvaks teeb. Võimalik et see on pikaajalise dieedi tulemus, kus lõpuks enam ei taha ka neid "hapusid viinamarju"

Kurvaks teem mõtteilma muutumine. Kord suhtlesin ühe oma kolleegiga kes sõnas kohvikule osutades ah see röövlikoobas, Alguses ma olin  üllatunud sellisest negatiivsusest, kuid järelemõeldes kukkus kõik ilusti oma kohale. Tema oli seda tööd teinud pikki aastaid ja minu palk oli temaga võrreldes suurem. Oma palga juures tunduvad kõik kohvikud röövlikoobastena, eriti kui mõistad millised on teenitavad vaheltkasu suurusjärgud.

Teine lootusetuse hoog tuli poes peale. Jah isegi vaesed käivad vahel poes! Kuid kogu see ängistus mis kaubariiulite vahel mind haaras tekitas suure soovi sealt väljajoosta. Siis mõtlesin, et ainus põhjus miks ma siia tuleks on et võtta mõned  õlled , et natukegi tuimestada läbikukkunud inimese hingevalu.

Mul on vedanud. Minu sotsiaalne võrgustik suudab mind hetkel veel pidada ja päris põhja vast veel ei vaju, kuid mida tunnevad nemad, kellel pole isegi võimalust enda südant netiavarustelegi puistata.

Südamepuistamine blogis ei olegi elu alalhoiuks vajalik, kuid hingele annab korraks siiski tuge. 

Meie ei tohiks unustada et meie seas on inimesi kellet see riik on palju rohkem võtnud kui andnud ilma et neilt selleks luba oleks küsitud. Vaesed on meie riigi edu ohvrid, sest neile kulutamata tähelepanu arvel oleme me edukamad kui meie naabrid , kellel ei jätkunud külma närvi oma rahvast nii efektiivselt kohelda ja kes nüüd ei saa peremeestelt kiita ka. 

,